Teiseks ekskursiooniks tellisime ujumine kilpkonnadega ning snorgeldamine imelise valge liivaga liivalaiul. Seal oli ekskursioonitamas ka rohkem inimesi. Paadisõit kestis kauem, kuid see oli seda väärt. Jõudsime kaunile liivalaiule, kus anti meile aega kas päikest võtta või siis korallrifi juures snorgeldada. Veealune elu on ilus, kuid hääbuv. Tänaseks on pea 70% korallidest juba hävinud ning 30% on see, mida püütakse päästa. Nad ei ole selles osas väga tublid.

Võib olla 10-20 aasta pärast ei ole enam seal koralle. Kui kaovad korallid, surevad ka kilpkonnad, sest neil ei ole enam midagi süüa ning kui rannad saastuvad ei ole neil kuhugi muneda. Peale kilpkonnade on muidugi seal vee all terve toiduahel, kes teineteisest sõltuvad. Peamine korallide hävimise põhjus on Maldiivide linnastumine. Male kasvab meeletu kiirusega. Laevaliiklus saarte vahel on muutunud väga tihedaks ning sellega seoses on ka suurenenud reostus. Suureks teguriks on ka veetemperatuuri tõus.

Meie nautisime päeva täiel rinnal ning nägime ka mitmeid kilpkonnasid. Ujusime nendega ning nautisime seda habrast veealust loodust. Maldiividel on suures osas kaks erinevat kilpkonnaliiki – Hawksbill merekilpkonn ja roheline merekilpkonn. Neid kilpkonni leidub sageli saarte ümbruses korallriffides ja madalates vetes. Maldiivid on kilpkonnadele hea koht, kuna nad saavad liiva sisse muneda. Maldiivide rannad pakuvad munemiseks sobivaid tingimusi, sest liivarannad on pehmed ja kliima on soe.

Kilpkonnad võivad elada väga kaua. Kuigi merikilpkonnade täpset eluiga on raske määrata, arvatakse, et looduslikes tingimustes võivad nad elada 50–80 aastat. Mõned kilpkonnad on elanud isegi üle 100 aasta vanuseks. See sõltub siiski nende elupaigast.

Kilpkonnadega kauplemine on Maldiividel keelatud alates 2016. aastast keskkonnakaitse ja -kaitseseaduse alusel. Püüdlused merikilpkonnade seaduslikuks kaitsmiseks algasid juba 1995. aastal, millega keelati Maldiividel igasuguste merikilpkonnaliikide püüdmine ja tapmine.

Kohtumine merikilpkonnaga on imeline hetk. Meeles tuleb pidada, et kilpkonnad on elanud meie planeedil palju kauem kui inimesed. Nende roll ökosüsteemis on ülimalt tähtis ning nende tulevik ja ellujäämine on habras. Seetõttu on merikilpkonnaga kohtumisel väga oluline olla ülimalt ettevaatlik. Jälgige alati teile antud käitumisjuhendit, et veenduda, et teie kohtumine oleks ohutu ning jätkusuutlik merikilpkonna jaoks.

Mina olin nii hõivatud, et kui ühel korral pea veest välja tõstsin ei näinud ma oma ema. Ma ei saaks öelda, et mul oleks tekkinud paanika, sest ma tean, et ta on hea ujuja, kuid mingi ärevus oli sees. Lõpuks vaatasin paadi poole ning ema juba lehvitas mulle sealt. Ujusin tagasi paadile ning peale väikest snäkki hakkasime tagasi hotelli sõitma. Sõit tagasi oli minu jaoks vaevaline, sest ma olin juba oma snorgeldamispäevadega end ära põletanud ja nüüd päike küttis, kuigi varikatus oli pea kohal. Õnneks sadamasse tulles ei pidanud ma pikalt üle kai ning läbi saare oma bungalow poole kõndima, vaid meid viidi golfiautoga ära. Muidu see pikk ristiretk kuuma päikese all oleks olnud tappev 🙂