The World saared arenevad iga aastaga. Alguses oli avatud rahvale vaid Liibanoni saar, kuid nüüd on juba mitu aastat olnud avatud ka Heart of Europe, kus asub VOCO Monaco hotell. Saartel on avatud ka Anantara luskushotell ja uusi villasid ja maju tekib saartele kui seeni.

The World saarestik on mõeldud luksuse nautimiseks ning selle tõttu ei vii saartele ühtegi silda ega tunnelit. Ligipääs on ainult meretsi. Meie seas on The Heart of Europe tuntud eelkõige non stop pidude poolest ning nad on loonud sinna ka tänava, kus sajab vihma.

Hotelli ma ise väga ei soovita. Vähemalt mitte nädala seal veetmiseks. Üks öö on rohkem, kui piisav ning seegi peamiselt pohmaka välja magamiseks 🙂 Ma ei ole ise seal kunagi ööbinud. Siiani olen suutnud omal jalal tagasi koju saada.

Kõige meeleolukam saarel veedetud aeg oli Liisi ja Kätliniga. Jõudsime juba hommikul ühe esimese paadiga saarele. See andis meile võimaluse valida basseini ääres parimad kohad välja. Ja muidugi tuli juba varakult hakata tarbima mulli. Meil oli tuju väga hea ning Liis suutis ka ühe Ahmedi ära sebida, kes muretses selle eest, et meil mull voolaks 🙂 Me ujusime, nautisime päikest, muljetasime ning siis toodi välja vahukahurid. Ja vahupidu sai alata. Erilised tänud Kätlinile, kes suutis meid Liisiga ka väga seksikalt jäädvustada. Temas on kindlasti kaduma läinud talent 🙂

Mingi hetk hakkas mull meile juba pähe ning see olin hetk, kus ma sain aru, et ma pean veel olema “kaine autojuht”. Lasin endale paar purki coca colat sisse ning elu muutus kohe selgemaks. Sadamasse tagasi jõudes oli mul kindel idee, et peame minema sööma just Jebel Alisse. Põhimõtteliselt asub Jebel Ali teisel pool Dubaid, mis on poolel teel Abu Dhabisse. Ega Dubais ei ole ju ühtegi muud head söögikohta lähedal 🙂

Viimasel korral käisin saarel võib olla 6 kuud tagasi. Paadi peal sain jutule ühe egiptlasega, kellel on väidetavalt turismifirma. Ma ei hakanud eriti süvenema tema miljoni dollari ideesse, sest olen oma lühikese elu jooksul piisavalt egiptlasi näinud ning nende jutte kuulanud. Ja nemad on juba tegelased, kes suudavad igasugust jama suust välja ajada 🙂

Minu vastas istus üks slaavi neiu. Ta tõstis oma jalad paadi peal olevale pingile nii, et tema aluspüksid ning nende alt välkus välja tema tutt. Kui ma oleksin liberaalsema seksuaalse orientatsiooniga, siis oleks see võib olla mind erutanud, aga kahjuks ühele igavale heterole tundus see rõve. Basseini ääres sain ma endale kaks austajat, kellele ma valetasin, et olen abielus ning kahe lapse ema. Ja siis ma imestan, miks ma ikka veel vallaline olen 🙂 Liisi “peika” oli ka tööpostil. Tore oli tuttavat nägu näha. Ta sa vist aru, et mu kaks “austajat” häirivad mind ning ta oli valmis mind aitama. Ma keeldusin viisakalt. Kui on miski, mida ma oma elus vilumuseni olen harjutanud, siis see on inimeste ignoreerimine 😉

Ma ootan huviga, millal uusi saari avatakse The World saarestikus. Alati on tore, kui saab lisada oma pucket listi uusi kohti, kus vabu päevi veeta ja inimesi ignoreerida 😉