Veinidegusteerimisel käisin Ararati ekskursiooni päeval. See oli viimane osa meie ekskursioonist. Programmis oli 7 veini degusteerimine. Kõik olid kohalikud Areni piirkonna veinid.

Veinikeldri proua oli nii mõnus mammi. Hakkas kõigile klaase täis valama. Kohalikud giidid hüüdsid üllatusena stopp ning hakkasid veini ümber valama nii, et klaasis oleks vaid 1/3. Kui me oleksime 7 tervet klaasi veini järjest sisse lasknud, siis ma oleksin tahtnud näha, millistena oleksime Jerevani tagasi jõudnud.

Meie valitud veinikelder on tegustenud viimased 30 aastat ning nad toodavad aastas nii 15 000 pudelit. Tegemist oli väikese pereettevõttega. Kõik veinid on kohalikust Areni viinamarja sordist või siis puuviljaveinid – granaatõun, kirss, vaarikas. Areni suurim veinitehas see-eest on Areni Wine Factory ning sealt saab veel aprikoosi veini. Areni Wine Factory toodab aastas ca 250 000 pudelit veini.

Areni Noir on Armeenia must viinamari. See on ka üks maailma vanimaid viinamarjasorte (üle 6000 aasta vana). Areni sordist valmistatud punaseid veinid nimetatakse sageli ka hüüdnimega “Armeenia Pinot Noir”. Maitsena tulevad esile punaste ja mustade puuviljade aroomid, milles on tunda kirsi, vaarika, mooruspuu ja muraka maitset. See annab veidi mõrkja, kuid väga meeldiva lõpptulemuse. Tamm võib lisada vanilje- ja suitsunoote. Areni Noiri veinidel on pikk laagerdumispotentsiaal ja parem on neid juua vähemalt 2-3 aastat pärast.

Areni talub hästi temperatuurikõikumisi, nii et seda saab istutada mägipiirkondades (1000-1700m üle mere pinna). Vayots Dzorist võib leida näiteks üle saja aasta vanuste viinapuudega viinamarjaistandusi. Areni hakkab viinamarju tootma umbes 160 päeva pärast pungade puhkemist. Sellel on tihe koor, mis võimaldab tal säilitada oma struktuurse terviklikkuse viis kuud küpsemist karmis kliimas.

Esimene punane vein, mis meile maitsa anti oli laagerdatud savitünnides, mis andis ka veinile mõnusa terava maitse. Teine vein oli hoitud tammevaatides ning see vein meeldis mulle kõige enam. Edasi tuli poolmagusad veinid ning puuviljaveinid. Veinide hinnad pudeli kohta jäi seal 3000 AMD (ca 7 eur) kuni 7000 AMD (17 eur). Kõige kallim oligi 7 aastat vana tammevaadi vein. Veini erimaitsed sõltusid suuresti ka aastakäigust. Mida kuivem on suvi, seda magusam on vein. Ühel kuival suvel suutsid viinamarjad omandada 27% suhkurt.

Piibli legendi järgi lõppes suur veeuputus pärast seda, kui Noa laev maandus Ararati mäe otsa. Kui Noa nägi viinapuud, elumärki ja lootust uue maailma loomisel, teadis ta, et jõudis õigesse kohta. Nii sai viinamarjadest üks peamisi viljakuse sümboleid ja need võtsid Armeenia rahva kultuuris olulise koha. Armeenias kasvab üle 400 autentse viinamarjasordi. Kuigi viinamarjasorte on sadu, peetakse Arenit Armeenia üheks kõige väärtuslikumaks endeemseks viinamarjasordiks.

Nõukogude ajal langes veinivalmistamine Armeenias partei otsuse tõttu allakäigule. Armeenia sai toona bränditootja rolli ja veinide loomine usaldati naaberriigile Gruusiale. Alates 1990. aastate algusest on aga töökad armeenlased asunud viinapuude kasvatamist edukalt taaselustama.

Tänu sellele on muidugi ka Jerevani kaheks peamiseks ekskursiooniks külastus Ararati Brändi muuseumisse ning NOY alkoholitehasesse. Nad asuvad põhimõtteliselt teineteine vastas teisel pool jõge. Neid ühendab Võidusild ning jõuate järgmisesse kohta brändit maitsma maksimaalselt 5 minutiga 🙂

NOY asutati 1877. aastal Vene impeeriumi valitsemise ajal. Tehas hõivab ajaloolise suure Jerevani kindluse ala tänu millele jätab NOY väga massiivse mulje. 1877. aastal alustas Nerses Tairyan endise Erivani kindluse territooriumil veini tööstuslikku tootmist ning 1887. aastal brändit.

Armeenia kõige kuulsam brändi on Ararat. Traditsioonilise meetodi järgi tehakse seda Armeenia valgetest viinamarjadest ning allikaveest. Brändi kangus võib varieeruda. Endistes sotsialismimaades on nimetatud seda brändit ekslikult konjakiks, sest 1900. aastal võitis see Pariisis peaauhinna ja see olevat prantslastele nii suurt muljet avaldanud, et nad lubasid seda seaduslikult konjakiks nimetama hakata.

Ühe dokumenteerimata loo järgi olevat Jossif Stalin pakkunud Jalta konverentsil Winston Churchillile Armeenia brändit “Dvin”, millest Churchill olevat niivõrd vaimustusse sattunud, et palunud igal aastal seda endale saatma hakata. Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Suurbritannia peaministri David Cameroni kohtumisel Sotšis Putini isiklikus villas 2013. aastal kinkis Putin Cameronile pudeli Armeenia brändit, et meenutada sedasama 1945. aasta Stalini ja Churchilli lugu 🙂