Zoroastri usk on ususüsteem, mida kuulutas prohvet Zoroaster aastatel 1500–1000 ekr. Ta oli Pärsia preester, kes väitis, et sai ilmutuse Ahura Mazdalt. Ta sai sõnumi, et Ahura Mazda oli tõeline jumal, headuse, valguse ja tõe esindaja, ja kõik teised jumalad olid valed. Ta on konfliktis kurja vaimu Angra Mainyuga, kes kujutab kurjust, pimedust ja pettust. Angru Mainyu eesmärk on inimesi Ahura Mazdast eemale meelitada.

Zoroastrismis on inimestel vaba tahe ja nad peavad tegema elus olulise valiku. Kui nad otsustavad järgida Ahura Mazdat, järgivad nad Asha õiglast teed, harjutades häid mõtteid, häid sõnu ja häid tegusid ning veedavad oma hauataguse elu paradiisis. Kui neid kiusab tema rivaal Angra Mainyu, järgivad nad Druji teed, kes elavad pettust ja veedavad oma hauataguse elu isoleeritud piinades, kuni aegade lõpus saabuv messias vabastab.

Zoroastrianism oli üks esimesi monoteistlikke uskumusi maailmas ja ametlik religioon Pärsias. Tuli on zoroastrismis kõige olulisem puhtuse sümbol. Arvatakse ekslikult, et zoroastrilased kummardavad tuld, kuid nad usuvad, et tuli on Ahura Mazda sümbol. Seega zoroastrilased ei palveta mitte tulele, vaid tuli on pelgalt meedium Ahura Mazda ja uskuja vahel.

Umbes aastal 550 eKr sidus Cyrus II Aserbaidžaani lõunaosa Ahhemeniidide impeeriumi külge. Tema valitsemisajal oli impeeriumis domineeriv religioon zoroastrism, kuid ta ei püüdnud zoroastrismi oma vallutatud alade elanikele peale suruda. Näiteks Dareios I valitsemisajal oli zoroastrism Ahhemeniidide impeeriumi, sealhulgas Aserbaidžaani ametlik religioon. Aleksander Suur alistas Dareios III aastal 331 eKr. Sel perioodil hakkas zoroastrism nõrgenema. Paljud preestrid tapeti ja paljud zoroastrismi pühad tekstid hävitati ja kadusid igaveseks.

7. sajandil vallutasid araablased Pärsia, sealhulgas Aserbaidžaani. Araablased käsitlesid zoroastrilasi dhimmidena (raamaturahvana), samuti juutide ja kristlastena. See tähendab, et nad võisid säilitada oma usutavad, kuid pidid maksma maksu. Paljud iraanlased pöördusid islamiusku ja zoroastrismist sai Iraanis vähemusreligioon ning tänu sellega muutus see ka vähemusreligiooniks Aserbaidšaanis.

Kes on aserid?

Aserbaidžaanlased on türgi etniline rühm, kes elab peamiselt Aserbaidžaani piirkonnas Loode-Iraanis ja Aserbaidžaani Vabariigis. Nad on valdavalt šiiitidest moslemid. Nad moodustavad Aserbaidžaani Vabariigi suurima etnilise rühma ja naaberriikide Iraani ja Gruusia suuruselt teise etnilise rühma. Nad räägivad aserbaidžaani keelt, mis kuulub türgi keelte oguusi harusse.

Pärast 1813. ja 1828. aasta Vene-Pärsia sõdu loovutati Qajari Iraani territooriumid Kaukaasias Vene impeeriumile ning 1813. aastal Gulistani ja 1828. aastal sõlmitud lepingutega viidi lõpule piirid Venemaa ja Iraani vahel. Pärast enam kui 80 aastat Vene impeeriumi alluvust Kaukaasias asutati 1918. aastal Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik, mis määratles Aserbaidžaani Vabariigi territooriumi.

Mis on huvitav kogu etnilise dilemma osas? Kõik allikad väidavad, et Aserbaidžaanis elavad inimesed on Aserbaidžaani türgid ehk aserid. Kui sa aga räägid kohalikega Bakuus, siis nad ei nõustu sellega. Mitmed väitsid mulle, et nad on Aserbaidžaani türgid, kuid mitte aserid. Aserid pidavat olema hoopis teine etniline grupp. Ma olen püüdnud seda uurida niivõrd kui mul on aega olnud, kuid kõik allikad viitavad, et nad on sama etniline grupp. Kui keegi teist on targem ning oskab kommenteerida või jagada viidet, kus edasi uurida, siis ma olen väga tänulik.