Emirati Iftar

Eelmine nädal saadeti mulle kutse saamaks osa Emirati iftari kogemusest. Iftar oli korraldatud Dar El Ber heategevusorganisatsiooni ning islami keskuse koostööl. Iftari sihtgrupp olid mitte moslemid. Kutse ei garanteerinud veel osavõttu. Pidin täitma ankeedi ning siis jäin ootama nende kinnitust, et kas osutusin valituks. Eestlaseks olemiseks on ka oma eelis. Kuna meile meeldib siin statistika, siis lisada üks eksootiline eestlane on alati statistilises mõttes pluss. Ma olen aru saanud oma viimase 12 aastaga, et suure tõenäosusega osutun ma valituks. Seegi kord potsatas postkasti kinnitus.

Üritus toimus pühapäeval 31.03 Intercontinental Festival City hotelli ballisaalis. Ma olin õigel ajal kohal, kuid mitte liiga vara. Ma eeldasin, et see link oli kõigile giididele ka laiali saadetud ning ootasin näha ees tuttavaid nägusid. Üllatavalt oli neid tuttavaid nägusid vähe. Samas ma ei tea, kas oli lihtsalt asjade kokku langemine, kuid see iftari õhtusöök oli korraldatud täpselt meie lihavõtetel. Seega paljudel kristlastel näiteks võisid olla prioriteedid nende enda usupühal.

Üldkokkuvõttes oli üritus väga kena ja ka informatiivne neile, kes islamist palju ei tea. Korralduse pool sujus kenasti. Kahjuks ei suutnud kõik külastajad hoida lippu kõrgel.

Olles nüüd kriitiline, siis ainuke asi, mis paistis silma oli meeste ülekaal. Enne õhtusööki olli programm, kus erinevad esinejad võtsid sõna islami teemadel, mis seostus just ennekõike ramadaniga. Kõik kõnelejad olid väga head ning nende kõned olid huviatavad. Kahjuks ei olnud neil mitte ühtegi naiskõnelejat.

Islami tavadele kohaselt, olid mehed ja naised eraldatud. See ei olnud mingi uudis. Minu jaoks oli alguses võõrastav, et lava poolitas vahesein meeste ja naiste laudade vahel. Kõnepult oli suunatud meeste poolele ning naised said osa võtta kõnest teisel pool seina ainult videosilla vahendusel. Ma alguses mõtlesin, et kõnepult oleks võinud olla lava keskek, kuid ega see ei oleks ka olnud mingi eriline lahendus. Jah, nii mehed kui ka naised oleksid näinud võrdselt, kuid mõelge nüüd vaese kõneleja peale? Temale oleks otsevaatesse jäänud vahesein.

Samas moslemi naised on sellega juba harjunud. Samuti moseedes näevad naised imaami tihti ainult läbi ekraanide, sest nende palveala on seinaga meestest eraldatud. Miks ma rõhutan siin islami tavade, mitte araabia tavade üle? Ma teen ka ise tihti selle vea lihtsustades. Araabia ei võrdu islam. Meil on ka väga palju araabia kristlasi, kelle sotsiaalses ning kultuurilises käitumises ei ole meeste ja naiste eraldamist pidude ja tähtpäevade tähistamisel. Seega oleks ülekohtune üldistada islami tavasid üle kogu araabia maailma.

Ürituse vabatahtlikud korraldajad olid enamuses lääne naised. Ma usun, et enamus neist oli astunud islamisse suure armastuse tõttu. See on jällegi minu enda vägivaldne arvamus. Nad olid kõik väga sõbralikud ja hakkajad ning tegid kõik selleks, et meie külalistena end hästi tunneksime. Nad olid hästi soojad ja avatud. Sama ei saanud kahjuks öelda kõigi külaliste kohta.

Ühe laua taha mahtus istuma 10 inimest ja mul jällegi vedas valikuga. Minu kõrval istus kaks India neiut. Nad olid väga meeldivad ning taltsutamatu isuga. Ma tean, et teiste suutäisi on ebaviisakas lugeda, kuid nad oleksid võinud oma toolid asetada buffeelaua juurde. See oleks vähendanud nende jalavaeva. Ühel hetkel oli neid taldikuid laua peal nii palju, et pidin enda koha arvelt neile ruumi juurde tegema, et kõik ilusti ära mahuks. Sain ka nendega jutu peale. Üks neiudest oli riigis oma esimesed 4 kuud. Tema jaoks võis see kogemus olla meeldejääv.

Kohe nende kõrval istus naine Krasnodarist. Hästi kaunis naine, kes on endast vägal heal arvamusel. Ta astus ruumi kaelas Abu Dhabi giidilitsents. Kui ta lõpuks nägi, et seal on ka teisi elukutselisi giide ning mitte keegi ei proovi välja paista oma giidi staatusega, siis ka tema eemaldas lõpuks oma aupaiste.

Meie lauas oli veel vabu kohti ja üks Itaalia naine istus meie sekka. Milla peale Pr. Krasnodar väitis kohe, et sinna istuda ei saa. Ma segasin siis vahele, et ainult üks tool on reserveeritud ning teised kohad on vaba. Itaalia neiu tõusis püsti, möödus minust ning pani käe mu õlale öeldes: “Tänan, kuid see on ok. Ma leian teise laua”. Ise samal ajal vene naisele järgi vaadates. See oli ülimalt selge, et ta ei soovinud antud naisega peale sellist jäist kommentaari enam lauda jagada. Ma vaatasin oma lauas ringi ning mõtlesin, et sellest kujuneb huvitav õhtu 🙂

Minu vastas istus ema ja tütar kuskil “Stan” riigist. Nad olid hästi väljapeetud, kuid paistis, et nad ei jaganud väga palju matsu, mis on Ramadan ja iftar. Kohe lauda istudes valas ta endale ja tütrele vett ning siis nad tellisid ka Pr. Krasnodariga kohvi. Ma vaatasin neid suu ammuli ning mõtlesin, et kas nad aduvad, et nad on tulnud iftari õhtusöögile?

Nimelt Iftar on õhtusöök Ramadani ajal peale päikeseloojangut. Kui kostab kutsung palvusele täpselt päikeseloojangu ajal, on paast murtud. Inimesed võivad alles siis sööma ja jooma hakata. Sind on kutsutud iftarile! Sa oled selle riigi elanik ning üks nendest isegi giid! Ja sa ei suuda oma lonksu vett ja kohvi joomist ajastada päikeseloojangu ajaks? Mina ka ei paastu, kuid ma ei lürbi kohvi iftari laua taga, kus kõik kannatlikult ootavad paastu lõppu.

Järgmine duo oli vanaema lapselapsega. Ma pakun, et nemad olid pärit Pakistanist. Nad olid hästi vaoshoitud ning üritasid olla nii nähtamatud kui võimalik, kuni antud vanaema mu pilku püüdis. Laval oli just üks kõneleja, kui tema otsustas oma mobiilist hakata kuulama palvust. See palvus ei olnud nii vali, et kogu saali oleks seganud, kuid piisavalt vali, et mind segada 🙂

Nüüd oli aeg paastu lõpetamiseks. Adhan (palvusele kutsung) kõlas ning paastujad said kätte datlid ja vee. Mehed hakkasid oma saalis palvetama ning naised läksid kuskile eemale naistele mõeldud palvetamisruumi. Ja nii kui vaevu palvus kõlama hakkas, olid mu “slaavi sõbrannad” kõrvallauast juba bufeeletti ründamas. Ma arvan, et kui mina oma taldrikuga buffee juurde jõudsin olid nemad juba oma 3.ndal ringil. Nende jaoks ei eksisteeri ju järjekordasid 🙂

Mina nautisin õhtusööki, mis oli väga maitsev. Võtsin osa islamiteemalistest viktoriinidest ning seadsin sammud kodu poole. Nad olid naistele kutsunud ka hennameistri, kuid ma ei viitsinud ühe pruuni lillekese pärast sinna järjekorda jääda. Nad jagasid ka tasuta koraani, mille haarasin kaasa nii endale kui ka sõbrannale. Mulle meeldib lugeda erinevaid tõlkeid ning vaadata, kas seal on ka suuri erinevusi, sest islam ise väidab, et nende pühakiri Koraan on muutumatu olenemata keelest ja tõlkest!

Külalisesinejad meeldisid mulle kõik, kuid kõige enam tähelepanu köitis mulle endine räppar LOON. Ma kuulsin küll ta nime esmakordselt, kuid ta väitis, et oli osa Bad Boys Record’st ning tegi koostööd selliste maailma nimedega nagu Puff Daddy, mida tänapäeva noored kasutavad “No Diddi” ehk “No Homo” 🙂 Seega Puff Daddy/P. Diddy/Diddy ei ole vist tänapäeva aktuaalsuse taustal nimi, kellega end siduda. Anyway. Ta köitis mu tähelepanu. Ma kuulasin teda väga teravalt. Üks ameeriklasest räppar, kes leidis islami. Mitte ainult islami, kuid oma välimusega paistis välja kui mu´atalla. Tal oli pikk habe ja lühike kandoora. Ta olevat islami vastu huvi hakanud tundma siis, kui ta esimest korda Emiraatidesse sõitis 2008. aastal. Kuigi ta olevat enne ka teistes araabia riikides ringi liikunud, siis sügava mulje jättis talle just siinne riik.

Minu esimene reaktsioon oli skeptiline. AÜE on parim koht islami vastu huvi tunda? Paljude tõsiusklike moslemite jaoks on AÜE patu sünonüüm. Siia on kokku koondunud kõik, mis on vastuolus islamiga. Kui ma hakkasin pärast koju sõites ideed edasi arendama, tundus see isegi loogiline. Ma arvan, et mitteusklikul ongi väga lihtne saada osa religioonist ükskõik millises kultuuriruumis, kui see on inimlik ning kergesti hoomatav. Ma arvan, et igasugune fatalism tõukab inimest uutest ideedest ning ideoloogiast eemale, sest see tundub liiga keelduserohke ning nõuab liigset enesemuutmist. Seega selline soft change tundub minu jaoks isegi väga loogiline. Sul antakse võimalus enda jaoks uue maailmaga tutvuda ilma, et peaksid kohe oma vanast maaimast lahti ütlema.

Ta muutis oma nime Chauncey asemel Amiriks. Iga inimene, kes astub islamisse saab omale uue islami nime. Usku astudes on tema eelmised patud kõik andestatud ja sa alustad oma jumalikku teekonda kõikidest pattudest priina ehk puhta lehena. Ametlikult muutis ta oma nime peale palverännakut Mekasse. 2011. aasta ei kujunenud talle kõige meeldivamaks. Ta vahistati Brüsselis heroiini kaubitsemise tõttu ning talle mõisteti 14 aastane vanglakaristus, kuigi paljud süütõendid kinnitavad tema süütust. Ta vabastati vanglast enneaegselt 2020. aastal ning sel aastal sai ta ka esimest korda AÜE residendiks. Oma kõnes ta muidugi oma pea 10 aastat vangis istumist ei maininud 🙂 Kui ma alguses mõtlesin, et sa poiss oled kaval! Kõige pealt äritsed heroiiniga, siis pärast saad moslemina puhtalt lehelt alustada 🙂 Samas, kui ta istus tõesti süütuna 10 aastat vangis, siis see oli Allahi poolt esimene suurem proovikivi noorele moslemile. Ta astus ju islamiusku juba 2008. aastal.

Lisa kommentaar