Viimased nädalad on kirgi kütnud Iisraeli ja Palestiina konflikt, millel ei paista olevat lõppu. See on tekitanud õigustatud küsimuse, kas on ohutu reisida Lähis-Ida riikidesse? 100% julgeoleku garantiid ei saa tänapäeval anda vist keegi. Keegi ei arvestanud Venemaa agressiooniga Ukraina vastu. Samuti ei oska ükski turist ette näha millal keegi rekkaga rahvamassi sõidab või revolvriga mööda linna hullunult ringi jookseb.

Hetkel on olukord Lähis-Idas rahulik. Enamus riike (va Iraan) on seisukohal, et nemad poliitiliselt ning sõjaliselt ei sekku, kuigi nad on Iisraeli agressiooni hukka mõistnud. Samuti on lennud Tel Avivi teadmata ajaks peatatud.

Liibanon ja Süüria on kaasatud Iisraeli ja Palestiina konflikti, kuid nendel on rohkem omakasu mängus, kui tõsine mure Palestiina pärast. Hezbollah on juba ammu teada, et “terroriorganisatsioon” või “vabadusvõitlejate” tiitel on neil lihtsalt katteks, et tegelda aktiivselt narkoäriga. Päris palju liibanoni inimesi süüdistavad ka oma riigi raskes saatuses just palestiinlasi ja nende lakkamatuid sõjapõgenike horde naaberriikidesse.

Kui konflikt algas, siis kindlasti Iisrael lootis, et Gaza sektoris elavad inimesed põgenevad oma kodusest Egiptusesse, Jordaaniasse, Süüriase, Liibanoni. Seda ei juhtunud. Esiteks keeldusid eelmainitud riigid sõjapõgenikke vastu võtmast ning teiseks palestiinlased ise kartsid, et ajalugu kordub, kus neid lihtsalt ei lubata tagasi oma kodudesse. Nüüd tekkiski Iisraelil mure. Nende plaan maa inimestest tühjaks hirmutada luhtus.

Ma mõistan hukka Hamasi kui terroriorganisatsiooni, kuid miljon Gaza sektoris elavat palestiinlast ei ole Hamas. See on sama, kui üks kriminaalne punt näiteks Lätist paneb Tallinnasse pommi ja siis Eesti vastab kogu läti rahvuse hävitamisega tuues välja vabanduse, et me elimineerime terrorismi.

Meil siin Pärsia Lahe riikides ei toimu loosungitega “Toompea” ees õiguste nõudmist ja/või hukkamõistu ei palestiinlastele ega ka juutidele. Omakesksis on kõigil muidugi oma arvamused, kuid need arvamused hoitakse endale ning tervet ühiskonda sellega ei mürgitata.

Näiteks AÜE lubas võtta Palestiinast 1000 haiglaravi vajavat last, sest Gaza sektoris puudub tänasel päeval igasugune elementaarne hügieen ja arstiabi.

26. novembril on OPEC+ kohtumine, kus määratakse järgmiste perioodide naftatootlus. Saudi Araabia on selgelt välja öelnud, et nende hinnastamine ning tootemahtude kinnitamine sõltub ainult majanduspoliitikast, kuigi Iraan on üles kutsunud OPEC riike ka läbi nafta Lääne maailma survestama.

Ameerika tipppoliitik alles hõiskas uudistes, et nemad ei usu naftahinna tõusu ning, et praegune konflikt pole naftahinda ka tõstnud. Vastupidiselt on naftahind maailma turul langenud. Olles ise iga päev nafta- ja kütusetööstusega seotud, võin kinnitada et kütuse hind langes drastiliselt ning alles nüüd on näha väikest hinna stabiliseerumist.

Miks naftahind langes? USAs tuleb talv ja siis on neil seal külm. Sellega seonduvalt tuleb neilt kütta palju ja hea oleks saada soodsat naftat. Ja nii hopsti, eemaldati Venetsueelalt kuueks kuuks sanktsioonid. Täpselt enne talve tulekut ning sanktsioonid jätkuvad just enne suve algust 🙂 Nüüd tuli turule uus naftariik, mis ilmselgelt langetas maailmaturu hinda. Nüüd saab USA kerge ja odava vaevaga vajava kütuse naabri käest.

Tuleme tagasi Palestiina ja Iisraeli konfliti juurde. Ma saan aru, et enamuse meie jaoks on kõik üks suur Lähis-Ida. Kas te jätate reisimata täna näiteks Hispaaniasse või Itaaliasse või kasvõi Egiptusesse? Toon välja mõningad vahemaad:

1. Dubai – Gaza ca 2400KM
2. Antalya – Gaza ca 700KM
3. Sharm El Sheikh – Gaza ca 400 KM
4. Tallinn – Gaza ca 3100KM
5. Rooma – Gaza ca 2100 KM
6. Barcelona – Gaza ca 2800KM

Teeme nüüd võrdluse Ukrainaga, kus on juba pea kaks aastat sõjategevus käinud:
1. Tallinn – Kiiev ca 1060KM
2. Rooma – Kiiev ca 1700KM
3. Barcelona -Kiiev ca 2400KM

Ja millegi pärast tundub Dubai meile ohtlik, kuid Rooma või Barcelonasse või isegi Egiptusesse reisimine on meile ohutu! Sharm El Sheikh on Gazale peaaegu sama kaugel kui Riia Tallinnast.