Teine päev Samarkandis oli märksa erksam kui mu esimene päev. Sain korralikult välja puhata ning alustada varahommikul, kui ilm ei olnud veel nii palav. Alustasin oma päeva juudi- ja moslemikalmistul. Sinna kõrvale jäi kohe Shah-I-Zihadi nekropol. Mulle jättis nekropol väga hea mulje ning see meeldis mulle rohkem kui Registan.

Territoorium on palju väiksem kui Registanis ning selle tõttu on ka rahva tunglemist rohkem. Ma jälgisin ühte gruppi ning mida kaugemasse ja pimedamasse kohta nad läksid, seda huvitavam see mulle tundus. kokkuvõttes jõudsin ma palveruumi. Seal ongi tööl inimene, kes loeb ette palvust ning inimesed saavad sellest osa võtta. Ma avastasin ka ennast sealt ning mis mul üle jäi? Tõstsin käed palvuseks ülesse ning tegin kogu palvuse kaasa. Meie grupp lahkus ning ukse juures olid juba uued inimesed sisenemiseks valmis.

Hoone kompleks koosneb paljudest erinevatest mausoleumidest – üks rikkalikuma ja kaunima kaunistusega kui teine. Ja eks ikka eksib sinna keskele ära ka mõni idioot. Ma juba eelmine päev märkasin ühte paari, kelle elumõtteks oli Instagrami ja kõikide muude sotsiaalmeedita kontodele piltide vorpimine. Kõik oleks olnud ok, kuni nad poleks hakanud müüridele ronima. Sellel hetkel sai minu limiit täis ning ma informeerisin turvameest.

Kohe Shah-i-Zihadi kõrval asub ka kaunis Hazrat Khizr mošee. Hazrat Khizr mošee on üks Samarkandi vanimaid islami ehitisi alates 8. sajandist. Mošee on täna UNESCO kultuuripärandi kaitse all. Hazrat Khizr on üks islami pühakuid, kelle nimi tähendab “Rohelist valgust”. Usutakse, et ta kaitses reisimist, edukust ja jõukust. Legendi järgi Hazrat Khizr loodi 300 aastat enne kui planeet maa ja ta valitses kogu maailma veede üle.

Islami interpetatsiooni järgi usutakse Hazrat Khizr olevat Moosese mentor. Ta olevat Moosest õpetanud olema salliv ning mitte vihastuma inimeste peale. Legendi järgi olevat Hazrat Khizr kergem kui õhk ning surematu, kes suudab oma keha tuules kontrollida. Veel üks populaarsetest legendidest räägib, et ta oli Aleksander Suure armees ja aidanud leida magevett Kesk-Aasiat vallutades.

Jalal Ad-din Rumi kirjutas: “Kui valite oma isanda, jälgige kuulekust – jälgige Teda kui Mooses, keda nõustas ja juhtis Khizr”.

Üle tee jääb kohe Siobi turg ja Bibi-Khanym mošee. Mina otsustasin turu ja Bibi-Khanymi viimaseks jätta. Mina võtsin suuna mööda Tashkendi tänavat ning tahtsin avastada Afrasiyobi muuseumi koos sealse arheoloogilise väljakaevamise kohaga. Kõikidest kohtadest, mida Samarkandist külastasin, oli Afrasiyobi muusuem mulle ainuke pettumus. Kogu muuseum haises kopituse järgi. Ma ainult eeldan, millise kopsukahjustuse võivad saada sealsed töötajad . Mulle see koht ei meeldinud. Ainuke hea asi oli välisukse juures seisev jäätisepoiss. Jäätisekäru peal oli uhkelt kirjas “Plombir Express” ja sellest piisas, et naeratus mu näole tagasi saada 🙂

Võtsin oma 25 eurosendise jäätise kätte ning kõndisin alla Samarkandi sildi juurde, kus ma olin eelnevalt lugenud, et sealt edasi on kohe ka Taanieli haud. Mäejalami on ka allikas. Mina jõin kogu vee ära hoolimata, kas see oli kraavivesi või püha allikavesi. Tervis on mul siiani korras ning kiirendatud tempos ma WC-d ei külastanud ühelgi päeval.

Taanieli haua juures on selline suur 18m pikkune “kalevipoja kirst”. Tundub kummaline, et miks juudi juurtega Taaniel peaks olema Samarkandi maetud? Kes oli üldse Taaniel?

Vana Testamendi järgi oli Taaniel noobel Jerussalemmas, kelle vangistas Babüloni kuningas Nebukadnetsar II. Enamus teadlasi on veendunud, et Taaniel ei ole ajalooline isik. Sellest hoolimata on 6 linna, kes väidavad, et Taaniel on just sinna maetud. Üks nendest on Samarkand. Legend väidab, et Timur soovis vallutada tänapäeva Süüria alasid ning Taanieli haud olevat teda takistanud. Kui ta lõpuks Süüria vallutas käskis ta Taanieli ümber matta Samarkandi, et ta tooks head õnne. Kohe kui Taaniel olevat Samarkandi maha maetud hakkas seal allikas purskama, mis tõi kaasa tervendavad omadused. Kohalik folkloor läheb aga veelgi kaugemale väites, et Taanieli keha kasvab aastaga 5cm. (Kiirem tempo kui Everesti mäe langemine). Arvestades, et ta suri nii 2500 aastat tagasi, peaks Taanieli haud olema 18m asemel nii 125m pikkune 🙂 Ma saan aru. Ega mina ka koolis matemaatika eksamit ei teinud. Pluss-miinus mõned meetrid 🙂

Fakt on see, et mina olen seda tervendavat vett joonud ja hoia alt Eesti pensionifond. Maksate mulle pensionit nii kuis jaksate 🙂

Taanieli haua juurest jalutasin Bibi-Khanymi ja seal veetsin ma kogu õhtu koos Bibi-Khanymi teemaja ning Siobi turuga.