Ithra juurde jõudes toimus täielik mäsu. Parkla oli täis, rahvast oli meeletult. Ma arvasin, et on mingi üritus ning minusugust turisti ei lubatagi sisse. Kuna ma olin juba seal, siis mõtlesin, et las turvamehed ajavad mind siis ära. Õnneks oli rahvatung tingitud pühade tähistamisest.

Läksin ilusti piletikassasse ning soovisin osta muuseumi pileti. Kassast öeldi, et kõik piletid on välja müüdud ja saan tasuta sisse raamatukogusse. See ei olnud just päris see, mida kuulda tahtsin. Tegin kurva näo pähe ning selgitasin, et olin eile siin liiga vara ning täna tulin ekstra ainult Ithra pärast ning homme sõidan juba Saudi Araabiast ära. Ühesõnaga now or never 🙂 Klienditeenindajal oli minust kahju, kuid ta ei saanud süsteemist piletit väljastada. Soovitas mul minna otse ja vaadata kas turvamehed lasevad mu läbi.

Hakkasingi just kassast eemale astuma, kui neiu hüüdis mulle järele, et pilet on tulnud süsteemi. Haarasin kohe rahakoti, et maksta. Pühade tõttu oli sissepääs tasuta. Topeltvõit lausa.

Kuigi nimetus on Maailma Kultuuride Keskus, siis pearõhk on ikkagi Araabial ning Islamil. Tegemist on muuseumiga ning islami alal on huvitav VR ruum, kus saab osa saada maailma suurimatest mošeedest. Kuna mittemoslemina Mekkasse ei saa, siis läbi VR lahenduse saate osa ka Mekkast. Mulle see väga meeldis.

Muuseum tervikuna oli huvitav. Eraldi on ka kino ja teatrisaal, kuid sinna ma eraldi filme ning etteasteid vaatama ei jäänud.

Rahvast oli seal nii palju nagu kogu Dammam oleks sinna kokku tulnud. Mind vaadati uudishimuga ning mõned naised tulid ka juttu ajama ning maad uurima 🙂 Inimesed olid kõik väga sõbralikud ning keegi ei vaadanud minu peale viltu, et mul oli lahtine helesinine abaya ning juuksed avatud. Ma nägin isegi mõnda eurooplast ja filiiinot ilma igasuguse abayata. Kõik nad oli kenasti teretulnud.