Kui ma kõrbest välja jõudsin avastasin ma ennast palmisalude vahelt. Täpsemalt datlipalmi istanduste vahelt. Palmipuud ja kogu rohelus kerkis silmapiirile justkui mitte kuskilt. Minu esimene peatus Al Hofufis oli Al Qarah mägi. Rohkem nagu koobas, aga inglise keeles AL Qarah Mountains. Sellel kohal oli turismihõngu ning ainuke koht, kus ma kohtasin ka valget lääne turisti. Ka nemad olid sellised üksikud hundid nagu mina.

Enne pisikesse muuseumisse minekut, suunati mind ka ühte saali, kus toimus suur rahvaste vaheline sõprus ja vendlus. Tutvustati Saudi Araabia kultuuri ning taheti saada erinevaid rahvuseid, et teha koostööd. Ma ostsin sealt nende käest mõned suveniirid ja sain postkaardid, kuid postkontor jäi tabamatuks, sest olid riigipühad. Seega tõin kõik postkaardid tagasi koju Dubaisse ning katsun nad järgmise Saudi Araabia külastusega ka Eestisse saata. Ja kui kätte saate, siis teate, millise higi ja pisaratega on need teieni jõudnud 🙂

Koobas on nagu miniversioon Petrast, kuid kinnisem ning puudub nekropol. Kokkuvõttes siiski totaalselt erinev 🙂 🙂 Ma jõudsin sinna keskpäeval ning temperatuur oli juba 51 kraadi. Ma ei saanud alguses aru, miks kõik mulle vett pakuvad. Kui pärast koobast WC-sse jõudsin ning oma tulipunast nägu nägin, mõistsin miks minu vastu nii lahked oldi.

Koopas jalutamine ning pildistamine võttis ca pool tundi. Väljapääsu juurde on rajatud ka kihvt peegelinstallatsioon. Mulle jätttis antud koht sügava mulje.

Probleem tekkis autosse tagasi minekuga. Autoistmed olid nii kuumad, et kõrvetasin oma kanni isegi läbi pükste. Ma pole vist kunagi karjatades nii ruttu tooli pealt püsti hüpanud 🙂 Anyway. Plaan oli edasi liikuda Al Hofufi linna ja turgudele. Kella 4ni oli veel aega ning otustasin teha aega parajaks oaasis olevates parkides. Külastasin ka Jawhata mošeed, mis on ida Saudi Araabia vanimaid mošeid. Nautida sai mošeed ainult väljast.

Al Hofufi linnas külastasin Ibrahimi paleed, vana koolimaja, käsitööliste turgu ning Al Qaisariah turgu Al Hofufi kesklinnas. Mulle see turg meeldis. Mitte midagi otseselt turistidele, vaid ikka kõik kohalikule.

Parkisin auto turu ette ning läksin münte vahetama parkmisautomaadi jaoks. Turul külanaised rääkisid, et parkimine pühade ajal 9 päeva jutti tasuta. Läksin tagasi auto juurde, et võtta oma kott ning lukustada auto. Parkimisautomaadi juurde oli tekkinud punt mehi, kes kõik uurisid automaati, kui imelooma. Ma sain ka tark välja näha. Astusin juurde ning ütlesin, et parkimine on pühade ajal tasuta. Mehed vaatasid seda blondi naist kui ilmaimet ja veel, et see naine teadis Al Hofufi parkimisregulatsiooni. Astsusin autost eemale ning ise mõtlesin, et kui turunaised ajasid pada, siis ei ole ma vähemalt ainuke, kes trahvi saab 🙂

Kui päike hakkas loojuma võtsin sammud auto juurde ning hakkasin tagasi Dammami sõitma. Enne hotelli jõudmist lubasin ma ju eelmine päev turvameestele, et külastan neid homme jälle! Seega võtsin suuna taas Ithrasse. Seekord jätsin Aramco külastamata.