Al Baik on saudide KFC. Nad on seal oma kana üle väga uhked. Minu esimene kokkupuude Al Baik´ga oli Dubais Expo ajal. Expo raames avasid nad esimese Al Baik kiirtoidu restorani Expo City´s. Kogu Expo kuude ajal oli seal järjekord uksest välja ning inimesed seisid peaaegu tund aega, et teha oma tellimus. Al Baik oli intrigeeriv, kuid mitte piisavalt, et ühe frititud kana pärast tund aega oodata.

Kui Expo sai läbi, siis avas Al Baik ka mõned püsivad esindused üle Emiraatide. Minu teele jäi alati Ajmani esindus Ajman City Centeris. Ka seal oli järjekord alati nii 50 inimest ja seda rohkem pani mind imestama, mis ime junk foodi nad seal pakuvad.

Nüüd kui lõpuks Saudi Araabiasse jõudsin mõtlesin, et kurat! Al Baikis söömine on põhimõtte asi. Ja las ma parem ootan tund aega päikesepistes oma kana Dammamis kui Dubais. Ikkagi ehe värk 🙂

Parkisin auto Al Baiki ette ja esimene pettumus oli juba see, et järjekord ei olnudki uksest välja. Minu lootused kuskil kohalikus EMOs päikesepiste, kuumarabanduse ning vedeliku puudusega lõpetada luhtus 🙂

Astsusin sisse ja hakkasin menüüd valima. Ikkagi täiesti uus asi ja ei tea ju millised on need parimad palad. Õnneks oli mu ees väike järjekord, mis andis mulle aega tellimust valida. Korraga astus mu ette kohalik vanem härrasmees oma kandooras ja ütles, et ma saan järjekorras ette. Mul tekkis lausa paanika. Teate ju seda eestlaslikku paanikat, kui keegi peab teie järel ootama. Tellisin esimese ette juhtuva eine ja läksin oma numbriga toitu ootama.

Ma olin juba pikalt autoga sõitnud ning seega ei olnud mul seismise vastu midagi. See sama vana mees tuli ja ajas noored poisid kahte lehte laiali ning tegi mull ruumi akna ees oleval pingil. Ma küll ei soovinud istuda, kuid ma pelgasin ka ära öelda, pärast kogu seda efforti 🙂 Minu toidu järjekord oli kaugel. Hakkasin mobiilis oma pilte vaatama. Korraga tundsin, kuidas number mu sõrmede vahelt ära võeti. Jällegi oli see sama vana mees platsis. Ta läks minu numbriga toidu kättesaamise letti, et ma ei peaks meeste vahel seisma. Tuli õnneliku näoaga tagasi ja ulatus mulle mu toidu. Ta küsis, et kas on ikka õige eine? Kus ma enam mäletasin. Ma paanika hoos tellisin ju esimese ettejuhtuva eine 🙂 Noogutasin mõistvalt ning tänasin. Mees tegi mulle ka veel ukse lahti ja nii me parklas oma autodesse läksime.

Minul oli elu esimene Al Baik eine näpu vahel ning selleks ei pidanud ma Dubais tund aega järjekorras seisma. Hea on olla naine, blond ja eks ka piisava annusega väliselt saamatu, keda abistama tõtatakse.

Ma kahjuks ei osanud hinnata Al Baiki fenomeni. Toit oli maitsev. Täpselt sama maitsev, kui need kõik junk food burgerid ja kanad. Kas ma sööksin seda veel? Kindasti. Kas ma ootaksin järjekord uksest välja? Ei 🙂