Ma olen aastaid oodanud Saudi Araabiasse reisimist. Aastaid tagasi oli viisa saamine keeruline. Eriti kui olid naine, kes ei reisinud oma isa või abikaasaga. Nüüd on turismiviisa saamine eriti lihtne. Internetis taotluse täitmine ei võtnud rohkem kui 10 minutit ja järgmise 10 minutiga oli ka aastane viisa postkastis. Viisa hind on ca 120 eur ning sisaldab ka ravikindlustust. Eraldi poliisi ma küll viisaga ei saanud, aga ma eeldan, et kui peaksin haiglasse sattuma, siis minu ravikulud on kaetud. Pole seda veel ise järele proovinud 🙂

Viisa kehtib aasta väljastamise hetkest ning lubab aasta jooksul riigis viibida kuni 180 päeva. Minule sobib see ideaalselt. Saan teha oma pikki nädalalõppe Saudi Araabiasse.

Saudi Araabia kohta liigub ringi igasuguseid tabusid. Mõned neist ka kirjutan siia:

1. Naised ei saa autot juhtida! Juba viimased paar aastat on naistel Saudi Araabias juhtimisõigus. Naised saavad ka autot rentida. Mina turistina rentisin lennujaamast auto ning ei tekkinud mingeid probleeme ei rendiga ega ka autoga ringi liikumisel. Eesti kodanikuna tehke rahvusvaheline juhiluba, sest mina saan mööda Lähis-Ida ringi sõita oma Emiraatide juhiloaga.
2. Naised peavad olema üleni kaetud! Mina olin Saudi Araabias avatud abayas ning juuksed olid lahti. Tegelikult ei oleks ma pidanud isegi abayat kanda, kuid kuna mu särgid ja kleidid olid varrukateta, siis leidsin, et abaya peale tõmbamine oli lihtsam. Ja kus ma veel oma ilusaid abayasid kanda saan, kui mitte Saudi Araabias 🙂 Muidu on rusikareegel see, et püksid/seelik üle põlve, varrukas küünarnukini, mitte sügav dekoltee ning mitte väga liibuvad riided. Mitte, et keegi teid tänavalt kohe eemaldama tuleb, aga teil endal on mugavam kui jälgite nende kultuuri ja tavasid.
3. Inimesed ei räägi inglise keelt! Päris paljud suhtlevad soravas inglise keeles ning kui peakski olema olukord, kus keegi inglise keelt ei valda, siis nad leiavad kohe kellegi, kes teid inglise keeles abistab.

Kui keegi otsustab omal käel Saudi Araabiasse minna ning seal ka auto rentida, siis soovitan araabia numbrid 1-10 selgeks teha. Mõned liiklusmärgid ja kiirusepiirangud võivad olla ainult araabia numbritega.

Mina maandusin Dammami lennujaamas ning seal käis kogu piiriületus ladusalt. Passikontrollis skänneeriti silmad ning sõrmed ning tere tulemast Saudi Araabiasse. Sixt autorendis kulus maksimaalselt 20 minutit ja olin juba autos ning valmis lennujaamast välja sõitma. Lennujaam ise on Dammami linnast ca 40 km kaugusel.

Hotelli jõudes oli kogu check-in protsess väga lihtne ning mingeid lisaküsimusi ei esitatud, et miks ma üksi reisin. Muidugi toas oli aken kinni kaetud lindiga, et keegi sisse ei näeks. Samas ma olin ka väga lihtsas 3* hotellis ning ei oska öelda, kuidas sisse piilumise probleem on lahendatud kallites 5* hotellides 🙂 Eks seda ole näha minu järgmistel reisidel.

Enamus kohtades sain maksta kaardiga ning ega ma sularaha eriti ei kasutanudki. Kaardimaksed toimisid ladusalt. Üle Lähis-Ida on Visa populaarsem maksevahend kui Mastercard. Mitte, et mastercardid ei toimiks.

Ja muidugi tuleb arvestada, et hommikul ei toimu riigis mitte midagi. Kogu elu on planeeritud õhtusele ja öisele ajale, kui päike on looja läinud ning põrgukuumust on lihtsam taluda.

Minule meeldis minu esimene kogemus Saudi Araabias kohe väga ning eesmärk on külastada võimalikult palju Saudi Araabia linnu ja külasid. Sellel talvel Lähis-Ida ringreisil plaanin teha ka päevase Saudi Araabia külastuse 🙂