Peale ramadaani lõppu tuli meile kaua oodatud 4-päevane riigipüha. Rahutu hing nagu ma olen, ei suutnud ma kuidagi paigal püsida ning võtsin lennupileti Kuwaiti. Minu sõbrad jagunesid kaheks. Ühed olid pahased, et olin jälle teinud plaanid neid kutsumata ning teised ei saanud aru, miks ma sellisesse mõttetusse kohta nagu Kuwait kavatsen minna.

Mulle lihtsalt meeldib üksinda reisida. Mul on vist ainult 2 sõbrannat, kellega võiksin reisida kasvõi maailma otsa ja me oleksime samal lainel ning nad kumbki ei ela minuga Dubais. Seega reisi läksin nautima üksi. Oma tööga pean alati teiste eest vastutama. Ütlema, millal ja kuhu minna. Mis kell kokku saama? Mida sööma? jne. Nüüd on see aeg ainult minu. Teen mida tahan ja millal tahan.

Ja mulle meeldib reisida ilma selge plaanita. Astun hotellist välja ja vaatan, kus ma lõpetan. Kuwaidi puhul on hea see, et riik on nii pisike. Kõige sitemas versioonis lõpetan kas Iraagi või Saudi Araabia piiri peal 🙂

Ma sain imeodava lennupileti Abu Dhabist Kuwait City´sse. Wizzairiga sõites maksis mu pilet ca 20 eur. Nüüd tekkis kohe järgmine dilemma. Kui ma olen juba nii vähe pileti eest maksnud, siis keeldun ma takso eest 80 eur välja käima.

Pühade ajal oli Dubais välja kuulutatud tasuta parkimine. Hommikul sõitsin oma autoga Dubai lennujaama. Jätsin oma auto lennujaama lähedusse parklasse ning võtsin metroo Ibn Battuta Mallini. Sealt läheb välja iga tunni tagant Abu Dhabi ekspress, mis viib turistid otse Abu Dhabi lennujaama. Selleks, et bussi peale pilet osta, peate ette näitama ka lennupileti. Kokkuvõttes maksis mu metroopilet 7.5 AED (ca 2 eur) ja busspilet 35 AED (ca 9 eur) ja nii olingi 80 eur asemel 11 euroga lennujaama saanud. Abu Dhabi ekspress sõidab Ibn Battuta Malli juurest lennujaama ca 1 tund ja 15 minutit.

Kuigi ma lendasin ainult käispagasiga ning tellisin ka automaatse online check-ini lennufirmast ette, pidin ma ikkagi 2 tundi varem lennujaamas olema. Ma ei saanud sellest loogikast aru, et milleks siis see varane check-in üldse ära teha. Sama reegel kehtis ka FlyDubai lennule, kui Kuwaidist Dubaisse lendasin.

Kui keegi teist on Abu Dhabi lennujaamas olnud, siis teate, et 2 tundi oma lendu oodata on paras piin. Abu Dhabi lennujaama parim osa on nende raamatukogu ning et iga natukese aja tagant on riiulid raamatutega, kus saate raamatut lugeda. Kui olin terminal 1 ringi peale teinud, jalutasin Terminal 3. Seal oli natuke popimaid brändikaupu ja leidsin isegi magamislounge´i. ca 50 eur ja saate 6 tundi puhata.

Lend ise sujus kiiresti ning kuna lendasin hommikul siis sain ka kogu Bahraini ära vaadatud enne Kuwaiti saabumist 🙂 Kuwaidile tegime ka lennukiga panoraamtuuri enne, kui maandusime. Kõik peamised vaatamisväärsused olid juba lennukiaknast näha.

Kuwaidi lennujaamas on asjaajamine teisiti kui enamikes teistes lennujaamades. Isegi kui olete e-viisa tellinud 3 KWD eest, peate minema viisa väljastamise keskusesse. See on kohe Starbucksi kõrval lennuväravate juures. Ärge minge kohe passikontrolli, sest nad saadavad teid sealt tagasi.

Passi ja viisa kinnitusnumbri ette näitamisel väljastatakse A4 formaadis viisa. Selle peab viima eraldi putkasse, kus sellele pannakse peale tempel. Peale seda saate minna alla passikontrolli ning saate passikontrollist tuima näoga läbi marssida. Mitte keegi ei taha enam seal teie passi näha. Enne kui saate pagasilintide juurde kontrollitakse teie viisat ning loetakse sõnad peale, et te mitte mingi hinna eest seda ei kaotaks, sest muidu tuleb palju maksta trahvi 🙂

Kuwaidi lennujaamast Kuwaiti viivad taksod on fikseeritud tariifiga. Kuwaidi keskus on 8 KWD suund ja taksojuhtideks on ainult Kuwaidi kodanikud. Nii nagu ma kohalikuga jutule sain, siis reegel on selline, et lennujaamast saavad kliente peale võtta ainult kohalikud taksojuhid, kuid tagasi lennujaama võivad viia teid kõik. Minu taksojuht oli tore papi. Auto katusele oli tal monteeritud korralik antenn. Ma küsisin ta käest, et kas ta püüab sellega Sputniku raadiovõrke, kuid eestlaslik sarkasm oli talle liiast. Ta ise oli taksot sõitnud 45 aastat ja ta ei teadnud, kus asub minu hotell. Panime google mapi peale ja hakkasime minema. Kuidagi moodi sai ta kohe aru, et olen Dubaist. Küsis, kui kaua ma olen seal elanud ja kui laususin, et 11 aastat, siis suutis ta kohe välja arvutada, et olen 35. aastane. Pole õrna aimugi, kuidas ta sellise tehteni jõudis 🙂

Ühel hetkel küsis ta minu käest “Tütar, kas keerame paremale või vasakule? Ma vaatasin google mapi, mis näitas, et peame minema otse. Ma soovitasin tal sama teha. Nii me ühise tiimitöö tulemusena ka hotelli jõudsime.

Hotelliks valisin ühe kõige soodsama kesklinna hotelli, sest plaan oli selge, et liigun linnas palju ning hotelli jõuan vaid magama. Hotell oli väga tagasihoidlik. Kuigi koridorides olid kuldsed peeglid ja kuldsed nikerdustega lauad, oli näha, et kõik oli odav ning vana. Hotell ise oli väga puhas ning voodi oli väga mugav. Vannitoas oli isegi vann koos vannikorgiga ning sooja vett ei pidanud tunde ootama. Võib olla klientidega antud hotelli ei läheks, aga ise võiksin ma küll veel selles hotellis ööbida. Vannitoas oli ka vana nõukogudeaegne kettaga telefon. Ketast ise seal peal enam ei olnud ning ise sellega kuhugi helistada ei saanud, aga kõnesid sai vastu võtta küll. Telefoni helin oli ka selline plärin, et mine jookse lausa varjendisse 🙂

Hotelli check-in oli väga ladus. Ma jõudsin enne check-in aega, aga retseptsioonitöötaja andis mulle toa. Nende süsteem oli maas, et toakaart aktiveerida ning ta lasi mu master key´ga sisse. Kuigi toakaart jõudis mu ukse taha vähem kui 10 minutiga.

Ma olin Kuwaidis olnud maksimaalselt 1 tund ja mul oli juba nägu kõrvuni ja liblikad kõhus.