Sharjah´t avastamas :)

Kuna juba meeste ärakasutamiseks läks, siis miks see pooleli jätta. Tegin eile tööpäeva endale, kuna vajan homset vaba päeva Dubais. Kuna ma ei soovinud kogu päeva Dhaidis maha visata, siis läksin õhtul kell 9 selle Dhaidi õpetajaga Sharjah´sse (nime ei ole ma siiani küsinud 🙂 ).

Sharjah vana turuhoone juures on Crystal Plaza ärikeskus. Selle kolmandal korrusel on üks huvitav söögikoht. Tegemist on avatud bufeega, kus võid laduda nii palju toitu kui ise soovid ja maksad 55 AED inimese kohta, ca 12 EUR. Meile Põhjamaa inimesele on toiduvalik külluslik. Alates kõikvõimalikest riisidest, kebabidest, liharoogadest kuni hiidkrevettide ja krabideni välja. Saad võtta 100 erinevat salatit, maiustusi, puuvilju jne. 1,5l vesi maksab 3 AED. Meil läks kahe peale kokku 113 AED, 24 EUR ja kõht on mul täis siiani :). Seal on ka väljas istumise võimalus ning sellelt terrassilt pärinevad ka minu pildid Sharhjast, mis FB üle laadisin.  Mõelda, et 12 EUR eest saad süüa end ogaraks on meeldiv 🙂 Kuna see asub ärikeskuses, siis paljud turistid ei tea sellest ning enamus klientuurist on kohalik, mis näitab ka minu hinnangul toidutaset. Ei ole ainult omlett ja lasanje kokku keeratud lääne turistile.

Sharjah turuhoonesse ma sisse ei jõudnud, kuna söömine oli prioriteet number üks 🙂 Hiljem sõitsime ümber Sharjah Corniche´i ning see meeldis mulle 🙂 Välikohvikud, park ja vaikus….

Sõitsime ka läbi Ajmani. Kell oli juba nii hiline, et enamus elust oli unne vajunud, kuid käisime ära Ajmani popis Holiday Beach Clubis, kus araabia noored romantikat tegid 😛 ning Kempinski hotelli baaris klaverimuusikat nautimas. Selleks ajaks olin ma liiga väsinud, et seal pilte teha ning ega Ajman nii eriline koht ka ei ole, mida ilmtingimata jäädvustada – kui just midagi erakordset ei juhtu 🙂

Nüüd kui mu idülliline Sharjah kiitus on lõpetatud, naasen tagasi oma sarkastilise arvamuse juurde araablastest. Ma loodan, et mind keegi ei süüdista nende solvamises 🙂

Esiteks, eile Sharjah´sse sõites nägin maantee ääres palju autosid. Araablased istusid perede ja  sõpradega paar meetrit kiirteest, linik maas ja pidasid pikniku. Paistab, et nad ikka armastavad liiva nii palju. Normaalsed inimesed peavad piknike pargis – nemad püherdavad liivas. Ja kusjuures veel millisel viisil!!! Kas te kujutaksite ette, et Tallinn -Tartu maantee kraaviperved – nõgeste ja ohakate keskel naudiksid eesti pered oma õhtut. Hingavad sisse heitgaase ning karjuvad teineteisest üle, kuna rekkad teevad suurt lärmi? Siin on see vist romantika nr 1 🙂 Kui mingi araablane mind sinna liivale püherdama kutsub, siis ma jätan ta sinna paremat tulevikku ootama 😛

Teine huvitav nähtus on mõnede naiste näokatted. Ma tean ja lepin naistega, kes katavad juuksed, kannavad Hijabi, hoiavad musta loori näo ees või isegi kuidagi moodi Burka (üleni kaetud ning näo ees on võrk), aga see millega siinsed naised hiilgavad on rohkem, mis minu mõistus lubab vastu võtta. Neil on näo ees selline plate või mask, kuidas seda nüüd öelda. Ma ei suuda seda sõnadesse panna ja kirjeldada, kuid see näeb välja samasugune nagu kaamlitele pannakse suu ette, et nad turiste täis ei tatista 🙂

Kusjuures nad ise väidavad, et see kõik tuleneb islamist, mis on täielikult vale ning siin ei ole tegemist millegi muuga, kui traditsiooni ja klimaatiliste oludega. Need maskid töötavad funktsioonil kui konditsioneer, et mitte sisse hingata liivast ja tolmust kuuma kõrbeõhku. Kui nad arvavad, et selle maski kandmine on islam, siis õnne kaasa neile ja loodame, et Allah annab boonuspunkte paradiisi saamisel.

Kõikide lubaduste kiuste jõudsin üleeile lõpuks naiste klubisse. Esiteks oli neljapäev tõeliselt tuuline ning see keerutas kogu tolmu ja liiva ülesse. Minu kodust klubisse on võib olla maksimaalselt 300m. Kui jõudsin klubisse olin kui väike hiinlane, kellel silmad kissis 🙂 Muidugi oli üks klubi hoonest kinni. Ma mõtlesin, et kes mind ikka takistab ujulasse minna teise hoonesse. Jõudsin peaukse juurde, mille ette oli seestpoolt pandud tool. Kas see takistas mind? Ma kangutasin ukse lahti ja siis oli dilemma kuhu edasi. Lõpuks kuulsin ühe ukse tagant muusikat. Koputasin ja ehmunud pakistani mees vaatas suurte silmadega mulle otsa. Peale viipekeele – araabia – inglisekeele hübriidi sain aru, et ujula on avatud 17:00 – 19:30 – kas see on mingi nali? Aga paistab, et 2,5h sporti araabia naisele on juba liiast 🙂 Nüüd pean oma tööaegu muutma hakkama, kui tahan ujulasse pääseda. Tulin pettunult klubist koju ja selle asemel, et oma tagumikku liigutada, heitsin magama 🙂

Burqa või Buraqa kuidas keegi soovib kirjutada 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s